Templid ja tornid
 
 

 

Ettepanek

Teen ettepaneku TÜ Filosoofiateaduskonna vabade kunstide professori kohale valida arhitekt Vilen Künnapu.

V. Künnapu, kes on lõpetanud ERKI arhitektuurieriala 1971, oli juba ülikooliajal legendaarse noorterühmituse Soup-69 liige, arvukate tegevuskunsti ürituste ja happeningide korraldaja koos A. Toltsi, J. Okase ja A. Keskkülaga. Kuigi tema huvidering ja seotus kujutava kunstiga teeb tema karjääri algusaastad mõneti sarnaseks prof Leonhard Lapiniga, oleks ta siiski esimene laia tunnustust omav tegevarhitekt TÜ kaunite kunstide professorite jadas. Kuuludes radikaalsete vihaste arhitektide rühmitusse “Tallinna 10”, on tema erialane elukäik kulgenud tõusva kaarega. Koos Lennart Mere ja Ain Padrikuga osales Rovaniemi nn Lapi ülikooli / Arctic Centeri projektikonkursil, mis nõuka-ajal oli üks vähestest eesti arhitektide väljamurretest rahvusvahelisele turule. Preemiaid on ta pälvinud ka mujalt, nt Los Angelese linnasüdame planeerimiskonkursilt 1980-ndatest. Künnapu kuulub nn teoretiseerivate ja kirjutavate arhitektide hulka, talt on ilmunud hulk trükiseid, tema loengud on atraktiivsed. Muuseas on ta kirjutanud ka kunstikriitikat, tema erihuvide hulka kuulub metafüüsiline maalikunst ja eksistentsiaalne filosoofia. Kapitalismi saabudes õnnestus tal rohke edumaaga EKE-projekti arhitekti staatusest üle hüpata eduka arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik omanikuks: et saada ülevaadet tema büroo toodangust piisab kui mainida SAS Radissoni, kurikuulsat Viru keskust jt Tallinna linnasüdame objekte. Kuidas abstraktsest idee-mehest sai Tallinna linnaruumi oluliselt mõjutav arhitekt-realist, on küsimus mis mõlgub meeles mõnelgi. Kas keskmine linnakodanik tuleb kaasa nende radikaalsete muutustega, mida kiirelt muutuv keskkond arendajate ahnuse ja arhitektide andekuse/andetuse tõttu meile ohtralt pakub? Künnapu isiklik elukäik ja nüüdne filosoofia meenutab Mick Jaggeri oma, elupõletajast on saanud pühak. Igapäevasest tervisejooksust ei loobu ta nüüd isegi Hong Kongis olles (sealt sain ta telefonis kätte kui ta nõusolekut küsisin). Ida-huvi kõrvale on tõusnud meditatsioonimatkad Põhja-Ameerika indiaanlaste juurde jmt.

Arvan, et arhitektuurist (ja mitte ainult sellest) väga huvitavalt vestelda oskava inimesena oleks Künnapu just praegu väga õnnestunud valik, sest meie kiirelt transformeeruv avalik ruum on teemana ülimalt aktuaalne. Nii Tartu Ülikooli üliõpilastele kui õppejõududele.

Lugupidamisega,
Jaan Elken
/maalikunsti õppetool/